• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 04.12.14, 14:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Optsioonid - loterii või finantsvabadus

Kuigi veel sajandi algul ristis investeerimisguru Warren Buffett tuletusinstrumendid finantsmaailma massihävitusrelvaks, on müügioptsioonide välja kirjutamine mänginud tema endagi strateegias olulist rolli. Selgub, et ka Eestis tegutsevate pankade kliendid on pöördunud optsiooniusku.
LHV vanemmaakleri Ragnar Pleesi hinnangul on kauplemine raske töö ega ole sugugi kõigile kontimööda.
  • LHV vanemmaakleri Ragnar Pleesi hinnangul on kauplemine raske töö ega ole sugugi kõigile kontimööda. Foto: Meeli Küttim
LHV panga teatel on optsioonikauplemine olnud klientide seas stabiilselt populaarne, andes 10-20% kõikidest tehingutest ning näitab kasvutrendi.Investeerimispanga vanemmaakler Ragnar Plees selgitas, et kui globaalses pildis kuuleme pidevalt aktsiaturgude käibe langusest, siis samal ajal on optsioonide kauplemiseaktiivsus jäänud samaks või näidanud isegi mõningast kasvu.Huvi kasvu on tema hinnangul toetanud eelkõige uute toodete turule tulek: nädalased optsioonid, mini optsioonid ja binaarsed optsioonid. Varjuküljena on just viimased nn eksootilised "kõik või mitte midagi" põhimõttel kauplevad tuletisinstrumendid üleilmselt turule toonud ridamisi pettureid ja veebilehti, milles lubatakse loetud minutitega sadadesse protsentidesse küündivaid tootlusi.Ent, mis siis ikkagi on optsioonid ja milleks nad head on? Aabitsatõe järgi on tegemist tuletisinstrumendiga, mis annab omanikule õiguse osta või müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindlal hulgal finantsvara varem kokkulepitud hinnaga.
KOMMENTAAR
Optsioonidega pole võimalik plussi jäädaJaak Roosaare, väikeinvestorOlen ise kunagi kaubelnud Eesti optsioonidega ja veidi ka USAs. Kuigi mõne tehinguga võitsin, siis kokkuvõttes lõpetasin miinuses. Üldiselt ma optsioonikauplemist inimestele ei soovitaks, sest matemaatiliselt pole pikaajaliselt plussi jääda võimalik - lisaks teenustasudele söövad optsioonide puhul sinu raha väga suured spread'id (ostu- ja müügihinna vahe - toim) ja ajaväärtus. Optsioone on pigem hea võrrelda kasiino või loteriiga, kus on raha võimalik lühiajaliselt hea õnne korral päris kergelt mitmekordistada. Sarnaselt kasiinole mõjuvad nad keskmise inimese närvikavale halvasti ja võivad tekitada sõltuvust. Optsioonidel on ehk jumet langusele panustamisel, et vältida lühikeseks müümisega seotud piiramatu kaotuse võimalust. Hoopis teine teema on optsioonide väljakirjutamine - nii on võimalik aktsiaid osta allahindlusega müües put'e (müügioptsioon - toim) või teenida pikaajalistelt investeeringutelt call'ide (ostuoptsioon - toim) kirjutamisega lisatulu. Paraku tuleb ka siin arvestada suurte spread'ide ja teenustasudega, nii et tasuta raha kusagil ei vedele. Kokkuvõttes tuleb taaskord tunnistada, et Äripäeva lugejal tasuks oma rahaga osta indeksaktsiaid või dividendiaktsiaid ja mitte üritada päevatöö kõrvalt optsioonikauplemisega rikkaks või pigem vaeseks saada.
Peibutab odav hind ja kõrge tootlus
Plees märkis, et optsioonikauplemise peamisteks märksõnadeks võiks pidada pakutavat finantsvõimendust ja laia strateegiate valikut. Nimelt on erinevalt klassikalistest aktsiatehingutest optsioonitehinguga aktsiahinna tõusule või langusele panustades tarvis suhteliselt vähe kapitali.Sama meelt jäi Swedbanki aktsiakauplemise juht Simmo Sommer, kelle sõnul saab läbi optsioonide soetada samaväärse positsiooni kui aktsiatesse, ja seda märkimisväärselt väiksema rahasumma eest, ning hea õnne korral on ka protsentuaalne tootlus oluliselt kõrgem kui aktsiainvesteeringu puhul.
Ta leidis, et lisaks finantsvõimendusele peitub optsioonide võlu just nende mitmekesisuses – optsioonidega saab teenida hoolimata sellest, kas aktsia liigub üles, alla või ei liigu kuhugi, mis omakorda võimaldab finantsriske palju paindlikumalt määratleda ja juhtida.
Mis on mis?
Optsiooni mõisted
Alusvara - vara, mille ostmiseks või müümiseks annab optsioon tulevikus õiguse.
Optsioonipreemia - hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsioonlepingu ostmisel.
Tehinguhind ehk kasutamishind (strike) - eelnevalt kokku lepitud hind, millega optsiooni omanikul on õigus alusvara tulevikus osta või müüa.
Täitmispäev ehk optsiooni tähtaeg - kuupäev või periood tulevikus, kui optsioonist tulenevat ostu- või müügiõigust saab rakendada.
Aegumiskuupäev (lõppemispäev) - kuupäev tulevikus, mil lõpevad optsioonist tulenevad ostu- või müügiõigused.
Euroopa tüüpi optsioon - optsioon, mille täitmispäev on ainult üks konkreetne kuupäev tulevikus, mis langeb harilikult kokku optsiooni aegumiskuupäevaga.
Ameerika tüüpi optsioon - optsioon, millest tulenevat ostu- või müügiõigust saab rakendada pikema perioodi vältel, sageli kogu optsiooni kehtivusaja jooksul.
Ostuoptsioon (call) - optsioon, mis annab optsiooni valdajale õiguse osta kindlaksmääratud alusvara kokkulepitud koguses ja hinnaga tulevikus.
Müügioptsioon (put) - optsioon, mis annab optsiooni valdajale õiguse müüa kindlaksmääratud alusvara kokkulepitud koguses ja hinnaga tulevikus.
Optsiooni ostja - isik, kes omandab optsioonist tuleneva ostu- või müügiõiguse ja maksab selle eest optsioonilepingut sõlmides optsiooni müüjale preemia.
Optsiooni müüja ehk optsiooni kirjutaja - isik, kes kirjutab välja optsioonilepingu ja saab selle eest tasu optsioonipreemia näol.
Ostuoptsioon on rahas (in-the-money) - juhul kui aktsia hind turul on kõrgem tehinguhinnast (strike price) ja rahast väljas (out-of-the-money) juhul kui aktsia hind on madalam tehinguhinnast. Müügioptsiooni puhul on vastupidi.
Allikas: LHV
Kaotada võib lõputult
Õuna teine külg pole siiski päris plekitu. Kui halva aktsiatehinguga kogu rahast ilma jäämine on turgudel pigem erand kui reegel, siis optsioone müües võib investori rahaline kaotus olla piiramatu.Plees lisas, et kui aktsiakauplemise puhul saab positsiooni hoida ja sulgeda endale sobival ajal ja hinnatasemel ning seeläbi võimaliku ajastamise vea heastada, siis optsioonid aeguvad varem või hiljem ning kaupleja võib olla sunnitud positsiooni sulgema. Lisaks puudub optsioonidel eel- ja järelturu kauplemise võimalus, mistõttu võib sattuda likviidsuslõksu. Nii ongi ajastus ja õigete strateegiate valik optsioonide puhul oluliselt tähtsam kui aktsiate puhul.
Kuidas leida parim strateegia?
Iga strateegia leitakse vastavalt sellele, millist liikumist alusvara hinnas või volatiilsuses oodatakse. Ühtset, kõikidele olukordadele sobivat strateegiat pole. Lisaks tavapärasele call või put optsiooni ostmisele võib enimlevinud optsioonistrateegiatena välja tuua straddle/strangle, kus aktsiale ostetakse nii ostu- kui ka müügioptsioon ning panustatakse alusvara ulatuslikule liikumisele ükskõik kummas suunas. Vertikaalsed spreadid, kus kulude alandamiseks ja riski maandamiseks ostetakse samale aktsiale üks optsioon ja müüakse teine. Samuti kalendri spread ja muidugi kaetud call, kus iga olemasoleva 100 aktsia kohta müüakse üks pisut rahast väljas olev ostuoptsioon, et teenida täiendavat rahavoogu. Kõik sõltub kaupleja ootustest ja riskitaluvusest.
Allikas: LHV vanemmaakler Ragnar Plees
Tunne, mida ostad
Plees toonitas, et optsioonikauplejate peamise veana paistab välja see, et kaubeldakse lepinguid, millega kasumisse jõudmise tõenäosus on väga väike. Ehk ostetakse liiga kaugel rahast väljas olevaid lepinguid, mis töötaksid ainult juhul kui aktsia hinnaliikumine oleks väga täpselt ajastatud.Teine tüüpiline viga olevat optsioonide kestvus. "Eelistatakse väga lühikese tähtajaga optsioone," täpsustas ta. "Neil on siiski üks ühine nimetaja, need on odavad ja likviidsed, aga lotopiletid."Nii Plees kui ka Sommer rõhutasid, et eduka kauplemise aluseks on tunda optsioonilepingut detailselt ja mõista tegureid, mis võivad optsioonide hindu mõjutada. "Optsiooni hinnas on üks vääramatult kindel komponent - ajaväärtus - mis väheneb iga päevaga kuni jõuab nulli," rääkis Plees.Paljud edukad kauplemisstrateegiad tema kinnitusel sellel teadmisel ka põhinevad ning hõlmavad endas optsioonilepingute kombinatsioone, kus ajaväärtuse kadu on pööratud kaupleja kasuks. "Edukas kaupleja ei vaata niivõrd seda kui palju tehingust oleks võimalik kasumit teenida, vaid millised on riskid ja kuidas neid maandada. Kauplemine on raske töö, millega kõik hakkama ei saa."Kui lihtsamate tehingute tegemiseks piisab tavapärasest pangakontost, siis keerulisemate strateegiate kauplemiseks oleks Pleesi hinnangul vajalik eraldi kauplemisplatvorm.Silmas peaks Sommeri hinnangul pidama sedagi, et kui aktsiate puhul tasub kaupleja tehingutasu üldjuhul tehingu väärtuse pealt, siis optsioonide puhul arvestatakse tehingutasu optsioonilepingute arvu pealt, mis omakorda võib mõjutada tehingu atraktiivsust.Ehkki optsioonidega kauplemine kõigile ei sobi ja nendega rikastumine pole kaugeltki lihtsaimate killast, soovitas Sommer seda valikut investoritel vähemalt kaaluda. "Distsiplineeritud ning eesmärgipärasel kasutamisel võivad nad olla heaks täienduseks portfelli riskide juhtimisel ning parema tootluse saavutamisel," resümeeris ta.Samas ei jookse just kõigi pankade kliendid optsioonidele tormi. Nõnda on näiteks Danske Bank võtnud tuletistehingutega seoses konservatiivse lähenemise ja kauplemisvõimalust nendega ei paku. "Tuletisinstrumentide soetus on võimalik vaid riskimaanduse eesmärgil asjatundlikele klientidele," nentis panga kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm.Nordea küll pakub optsioonidega kauplemise võimalust, kuid panga pressiesindaja Kadri Küti hinnangul pole see klientide seas kuigi levinud. Eelkõige kasutavad seda võimalust tema sõnul aktiivsed investorid, kel on finantsinstrumentidega pikk kogemus ning kelle riskitaluvus lubab tulla toime ka ootamatute kaotustega. "Teine ja suurem osa kliente kasutavad optsioone oma ettevõtte finantsriskide maandamiseks ja ei kasuta võimendust," tõdes ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.09.24, 12:30
Vaid 2 kuud Telia Digital Hub-ni! Millest räägitakse tippjuhtide klubis?
Eesti suurim juhtimis- ja tehnoloogiakonverents Telia Digital Hub toob 14. novembril Tallinnasse esinema nii kohalikke eksperte kui ka hinnatud välisesinejaid. Vaatame lähemalt, mida põnevat pakub tänavune programm tippjuhtidele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele